Soojuse ostu-müügilepingud

Kliendile

Kaugkütteseaduse § 2 punkti 9 kohaselt on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust. Kaugkütteseaduse § 8 lõike 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tarbija kaugkütteseaduse tähenduses ainult füüsiline isik, nagu on sätestatud tarbijakaitseseaduses ja võlaõigusseaduses, vaid võlaõigusseaduse tähenduses on tarbijaks igasugune isik, kelle valduses olev tarbijapaigaldis on võrguga ühendatud ja kes ostab kaugkütte soojust.

Kaugkütteseaduse kohaselt peab soojuse ostu-müügileping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kaugkütteseaduse § 16 lõige 1 punkti 3 kohaselt on soojuse tarbimine ilma kehtiva kirjaliku lepinguta soojuse omavoliline tarbimine. Soojuse omavolilise tarbimise korral võib võrguettevõtja nõuda omavoliliselt tarbitud soojuse eest tasu omavoliliselt tarbitud soojuse koguse kuni kolmekordse maksumuse ulatuses ning katkestada tarbija võrguühenduse omavolilise tarbimise tuvastamise hetkel.

Lepingu sõlmimiseks palume esitada järgmised dokumendid:

  • avaldus soojuse ostu-müügilepingu sõlmimiseks;
  • koopia lepingu sõlmija isikut tõendavast dokumendist;
  • individuaalmajade omanikelt omandit või valdust tõendav dokument;
  • korteriühistu esindaja esitab korteriomanike üldkoosoleku otsuse protokolli. Vajaduse korral nõuame protokollil olevate allkirjade ehtsuse notariaalselt tõestust. Vt. korteriomandiseadus §20 (4).
  • volikiri, kui tegemist on kaasomandiga või kui soovitakse lepinguliseks esindajaks kolmandat isikut;
  • vajadusel hoone projekt, kus on märgitud vajalikud soojuskoormused.