Korteriühistu rahalised vahendid

Sotsiaalne vastutusAbiks korteriomanikele

Kontrolli all peab olema ka finantstegevus – nii korteriühistu kui ka korteriomanike tasandil.

Raha ühistu pangakontole laekub reeglina vaid korteriomanikelt. Selle raha paigutamine saab toimuda vaid korteriomanike ühise otsuse alusel. Kui korteriühistu ei kontrolli korteriomanike laekumisi, siis kujuneb varsti olukord, et kogutud reservid lähevad võlgnike eest arvete tasumiseks. See, et mõned korteriomanikud jätavad mõned kuud esitatud arved tasumata, on päris tavaline ning põhjused tulevad elust enesest. Korteriühistu juhatus ei tohi aga võlgnevust ja võlgnikku ennast kontrollita jätta. Kirjalik meeldetuletus, pretensioon, hoiatus, võlgnevuse tasumine maksegraafiku alusel, järgnevate arvete esitamisel fikseeritud võlgnevus – need on korteriühistu juhatuse poolt tegevused, mis hilisemalt aitavad kohtu kaudu võlgnevust kätte saada. Ka kulutused, mis tekkivad hagi esitamisel, tasub reeglina võlgnik.

Korteriühistu raamatupidamise pool peab samuti korras olema. Rahade liikumine peab olema selge nii igale korteriomanikule kui ka revisjonikomisjonile. Korras raamatupidamisega ja kogutud rahalise reservi korral on laenu võtmise vajadusel ka pankadega kergem suhelda.